Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. Pauluse teine kiri korintlastele 5:10 Joel Sang kirjutas kord: „Ammu on läinud luiged / ammu on läinud haned. / Taevas on lage. /… / Talve eest enam ei page. / Hoidke nüüd üksteisest kinni! / Hoidke ja armastage! Kõledad ilmad ja maad võttev külm on käes ning […]
Kõpu konverentsi peeti Tartus Toomel ülikooli muuseumi valges saalis. Foto: Kätlin Liimets 15. novembril toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents mis oli pühendatud rektori peapiiskopi ja kirjamehe Johan Kõpu 150. sünniaastapäevale. Sel puhul andis peapiiskop Urmas Viilma Tartu Ülikoolile üle Johan Kõpu juubelimedali. Konverentsi avades said sõna Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser peapiiskop Urmas […]
Kõpu konverentsi peeti Tartus Toomel ülikooli muuseumi valges saalis.
Foto: Kätlin Liimets 15.
novembril toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents mis oli pühendatud rektori peapiiskopi ja kirjamehe Johan Kõpu 150.
sünniaastapäevale.
Sel puhul andis peapiiskop Urmas Viilma Tartu Ülikoolile üle Johan Kõpu juubelimedali.
Konverentsi avades said sõna Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser peapiiskop Urmas […].
11. novembril kaitses Indrek Pekko Tartu Ülikoolis teoloogia erialal doktoritöö „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused identiteet ja teoloogilised hoiakud. Indrek Pekkot (vasakult) õnnitleb usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Istumas doktoritöö oponent Sebastian Rimestad Leipzigi Ülikoolist. Foto: Priit Rohtmets „Indrek Pekko töö on valminud väga pika aja jooksul. See tähendab et ta on selle […]
11.
novembril kaitses Indrek Pekko Tartu Ülikoolis teoloogia erialal doktoritöö „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused identiteet ja teoloogilised hoiakud.
Indrek Pekkot (vasakult) õnnitleb usuteaduskonna juhataja Roland Karo.
Istumas doktoritöö oponent Sebastian Rimestad Leipzigi Ülikoolist.
Foto: Priit Rohtmets „Indrek Pekko töö on valminud väga pika aja jooksul.
See tähendab et ta on selle […].
Usupuhastuspühal 31. oktoobril toimus Tallinna Toomkoolis ja piiskoplikus toomkirikus Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinod kus arutati kiriku olulisemate küsimuste üle sh kiriku enesemõistmise ning kasvu ja noorsootööga seotud teemade üle. Ühissinodist osa võtnud vaimulikud keskel piiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Ove Sander. Foto: Erik Peinar Päeva avas piiskop Ove Sander tervituse ja avapalvusega. […]
Usupuhastuspühal 31.
oktoobril toimus Tallinna Toomkoolis ja piiskoplikus toomkirikus Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinod kus arutati kiriku olulisemate küsimuste üle sh kiriku enesemõistmise ning kasvu ja noorsootööga seotud teemade üle.
Ühissinodist osa võtnud vaimulikud keskel piiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Ove Sander.
Foto: Erik Peinar Päeva avas piiskop Ove Sander tervituse ja avapalvusega.
[…].
2. novembril kell 12 toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus hingedepäeva orelikontsert „Hugo Lepnurmele mõeldes mis oli pühendatud Lepnurme 110. sünniaastapäevale. Kontserdil esinesid Lepnurme õpilased õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised. Interpreedid pärast kontserti: (all vasakult) Kristel Aer Marju Riisikamp Johanna Mäeväli Hille Poroson Kadri Ploompuu Urmas Taniloo (üleval vasakult) Brigitta Petropavlova Aare-Paul Lattik Kersti Petermann Piret Aidulo Maria […]
2.
novembril kell 12 toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus hingedepäeva orelikontsert „Hugo Lepnurmele mõeldes mis oli pühendatud Lepnurme 110.
sünniaastapäevale.
Kontserdil esinesid Lepnurme õpilased õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised.
Interpreedid pärast kontserti: (all vasakult) Kristel Aer Marju Riisikamp Johanna Mäeväli Hille Poroson Kadri Ploompuu Urmas Taniloo (üleval vasakult) Brigitta Petropavlova Aare-Paul Lattik Kersti Petermann Piret Aidulo Maria […].
Novembrit alustasime hingedepäevaga ja lõpetame kirikuaasta viimasel pühapäeval igavikupühapäevaga. On märgiline et enne saabuvat advendiaega detsembris ja saabuvaid valgusküllaseid jõulupühi läheme novembris läbi pimedast surmavarju orust. Novembriilmad vähemalt meie laiuskraadil justkui ilmestavad seda tuulte vihmade ja madalale laskunud pilvedega. Rahvakalendris on november samuti nimetatud kui marukuu. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanite jaoks on november mälestustalituste mõttes […]
Novembrit alustasime hingedepäevaga ja lõpetame kirikuaasta viimasel pühapäeval igavikupühapäevaga.
On märgiline et enne saabuvat advendiaega detsembris ja saabuvaid valgusküllaseid jõulupühi läheme novembris läbi pimedast surmavarju orust.
Novembriilmad vähemalt meie laiuskraadil justkui ilmestavad seda tuulte vihmade ja madalale laskunud pilvedega.
Rahvakalendris on november samuti nimetatud kui marukuu.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanite jaoks on november mälestustalituste mõttes […].
Urmas Nõmmik. Foto: Fred-Erik Kerner Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitsti järjestikku kaks kirikuloolist ja religioonisotsioloogilist doktoritööd. Mõlemad väitekirjad panevad mineviku ja oleviku üle kriitiliselt järele mõtlema. Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest. Seda mitte ainult viimase kolmekümne vaid rohkem kui saja aasta jooksul. Rain Soosaare 4. novembril kaitstud doktoritöö uuris […]
Urmas Nõmmik.
Foto: Fred-Erik Kerner Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitsti järjestikku kaks kirikuloolist ja religioonisotsioloogilist doktoritööd.
Mõlemad väitekirjad panevad mineviku ja oleviku üle kriitiliselt järele mõtlema.
Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest.
Seda mitte ainult viimase kolmekümne vaid rohkem kui saja aasta jooksul.
Rain Soosaare 4.
novembril kaitstud doktoritöö uuris […].
Marju Kõivupuu. Foto: Liina Raudvassar Taasiseseisvunud Eestis on mõned olulised teemad mida veeretatakse aastakümneid nagu kuuma kartulit ühest käest teise. Eestikeelsele õppele üleminek oli üks neist mille rakendamise suunas astuti lõpuks ometi otsustav samm. See pole ju vene või mõne teise mitte-eesti kodukeelega laste suhtes õiglane kui nende hariduslik stardiplatvorm on eestikeelsete omast kehvem. Usundi(te)õpetuse […]
Marju Kõivupuu.
Foto: Liina Raudvassar Taasiseseisvunud Eestis on mõned olulised teemad mida veeretatakse aastakümneid nagu kuuma kartulit ühest käest teise.
Eestikeelsele õppele üleminek oli üks neist mille rakendamise suunas astuti lõpuks ometi otsustav samm.
See pole ju vene või mõne teise mitte-eesti kodukeelega laste suhtes õiglane kui nende hariduslik stardiplatvorm on eestikeelsete omast kehvem.
Usundi(te)õpetuse […].
20.–21. novembril toimub Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) täitevkomitee koosolek mis toob Eesti pealinna kokku luterlike kirikute tippjuhid 17 riigist. Tegemist on erakordse sündmusega mis suurendab Eesti rolli rahvusvahelises kirikuelus. LML mis ühendab 150 luterlikku kirikut 99 riigist üle kogu maailma on tegutsenud alates 1947. aastast. Organisatsiooni tegevus hõlmab nii teoloogilist koostööd kui ka aktiivset panustamist […]
20.
–21.
novembril toimub Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) täitevkomitee koosolek mis toob Eesti pealinna kokku luterlike kirikute tippjuhid 17 riigist.
Tegemist on erakordse sündmusega mis suurendab Eesti rolli rahvusvahelises kirikuelus.
LML mis ühendab 150 luterlikku kirikut 99 riigist üle kogu maailma on tegutsenud alates 1947.
aastast.
Organisatsiooni tegevus hõlmab nii teoloogilist koostööd kui ka aktiivset panustamist […].
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025. aastaks. Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale. Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimuliku teoloogi ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessori Kalle Kasemaa panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […]
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025.
aastaks.
Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale.
Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimuliku teoloogi ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessori Kalle Kasemaa panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur.
Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […].
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025. aastaks. Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale. Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimulik teoloog ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaal panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […]
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025.
aastaks.
Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale.
Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimulik teoloog ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaal panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur.
Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […].
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. Pauluse teine kiri korintlastele 5:10 Joel Sang kirjutas kord: „Ammu on läinud luiged / ammu on läinud haned. / Taevas on lage. /… / Talve eest enam ei page. / Hoidke nüüd üksteisest kinni! / Hoidke ja armastage! Kõledad ilmad ja maad võttev külm on käes ning […]
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees.
Pauluse teine kiri korintlastele 5:10 Joel Sang kirjutas kord: „Ammu on läinud luiged / ammu on läinud haned.
/ Taevas on lage.
/… / Talve eest enam ei page.
/ Hoidke nüüd üksteisest kinni! / Hoidke ja armastage! Kõledad ilmad ja maad võttev külm on käes ning […].
Kõpu konverentsi peeti Tartus Toomel ülikooli muuseumi valges saalis. Foto: Kätlin Liimets 15. novembril toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents mis oli pühendatud rektori peapiiskopi ja kirjamehe Johan Kõpu 150. sünniaastapäevale. Sel puhul andis peapiiskop Urmas Viilma Tartu Ülikoolile üle Johan Kõpu juubelimedali. Konverentsi avades said sõna Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser peapiiskop Urmas […]
Kõpu konverentsi peeti Tartus Toomel ülikooli muuseumi valges saalis.
Foto: Kätlin Liimets 15.
novembril toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents mis oli pühendatud rektori peapiiskopi ja kirjamehe Johan Kõpu 150.
sünniaastapäevale.
Sel puhul andis peapiiskop Urmas Viilma Tartu Ülikoolile üle Johan Kõpu juubelimedali.
Konverentsi avades said sõna Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser peapiiskop Urmas […].
11. novembril kaitses Indrek Pekko Tartu Ülikoolis teoloogia erialal doktoritöö „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused identiteet ja teoloogilised hoiakud. Indrek Pekkot (vasakult) õnnitleb usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Istumas doktoritöö oponent Sebastian Rimestad Leipzigi Ülikoolist. Foto: Priit Rohtmets „Indrek Pekko töö on valminud väga pika aja jooksul. See tähendab et ta on selle […]
11.
novembril kaitses Indrek Pekko Tartu Ülikoolis teoloogia erialal doktoritöö „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused identiteet ja teoloogilised hoiakud.
Indrek Pekkot (vasakult) õnnitleb usuteaduskonna juhataja Roland Karo.
Istumas doktoritöö oponent Sebastian Rimestad Leipzigi Ülikoolist.
Foto: Priit Rohtmets „Indrek Pekko töö on valminud väga pika aja jooksul.
See tähendab et ta on selle […].
Usupuhastuspühal 31. oktoobril toimus Tallinna Toomkoolis ja piiskoplikus toomkirikus Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinod kus arutati kiriku olulisemate küsimuste üle sh kiriku enesemõistmise ning kasvu ja noorsootööga seotud teemade üle. Ühissinodist osa võtnud vaimulikud keskel piiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Ove Sander. Foto: Erik Peinar Päeva avas piiskop Ove Sander tervituse ja avapalvusega. […]
Usupuhastuspühal 31.
oktoobril toimus Tallinna Toomkoolis ja piiskoplikus toomkirikus Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna ühissinod kus arutati kiriku olulisemate küsimuste üle sh kiriku enesemõistmise ning kasvu ja noorsootööga seotud teemade üle.
Ühissinodist osa võtnud vaimulikud keskel piiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Ove Sander.
Foto: Erik Peinar Päeva avas piiskop Ove Sander tervituse ja avapalvusega.
[…].
2. novembril kell 12 toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus hingedepäeva orelikontsert „Hugo Lepnurmele mõeldes mis oli pühendatud Lepnurme 110. sünniaastapäevale. Kontserdil esinesid Lepnurme õpilased õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised. Interpreedid pärast kontserti: (all vasakult) Kristel Aer Marju Riisikamp Johanna Mäeväli Hille Poroson Kadri Ploompuu Urmas Taniloo (üleval vasakult) Brigitta Petropavlova Aare-Paul Lattik Kersti Petermann Piret Aidulo Maria […]
2.
novembril kell 12 toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus hingedepäeva orelikontsert „Hugo Lepnurmele mõeldes mis oli pühendatud Lepnurme 110.
sünniaastapäevale.
Kontserdil esinesid Lepnurme õpilased õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised.
Interpreedid pärast kontserti: (all vasakult) Kristel Aer Marju Riisikamp Johanna Mäeväli Hille Poroson Kadri Ploompuu Urmas Taniloo (üleval vasakult) Brigitta Petropavlova Aare-Paul Lattik Kersti Petermann Piret Aidulo Maria […].
Novembrit alustasime hingedepäevaga ja lõpetame kirikuaasta viimasel pühapäeval igavikupühapäevaga. On märgiline et enne saabuvat advendiaega detsembris ja saabuvaid valgusküllaseid jõulupühi läheme novembris läbi pimedast surmavarju orust. Novembriilmad vähemalt meie laiuskraadil justkui ilmestavad seda tuulte vihmade ja madalale laskunud pilvedega. Rahvakalendris on november samuti nimetatud kui marukuu. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanite jaoks on november mälestustalituste mõttes […]
Novembrit alustasime hingedepäevaga ja lõpetame kirikuaasta viimasel pühapäeval igavikupühapäevaga.
On märgiline et enne saabuvat advendiaega detsembris ja saabuvaid valgusküllaseid jõulupühi läheme novembris läbi pimedast surmavarju orust.
Novembriilmad vähemalt meie laiuskraadil justkui ilmestavad seda tuulte vihmade ja madalale laskunud pilvedega.
Rahvakalendris on november samuti nimetatud kui marukuu.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanite jaoks on november mälestustalituste mõttes […].
Urmas Nõmmik. Foto: Fred-Erik Kerner Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitsti järjestikku kaks kirikuloolist ja religioonisotsioloogilist doktoritööd. Mõlemad väitekirjad panevad mineviku ja oleviku üle kriitiliselt järele mõtlema. Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest. Seda mitte ainult viimase kolmekümne vaid rohkem kui saja aasta jooksul. Rain Soosaare 4. novembril kaitstud doktoritöö uuris […]
Urmas Nõmmik.
Foto: Fred-Erik Kerner Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitsti järjestikku kaks kirikuloolist ja religioonisotsioloogilist doktoritööd.
Mõlemad väitekirjad panevad mineviku ja oleviku üle kriitiliselt järele mõtlema.
Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest.
Seda mitte ainult viimase kolmekümne vaid rohkem kui saja aasta jooksul.
Rain Soosaare 4.
novembril kaitstud doktoritöö uuris […].
Marju Kõivupuu. Foto: Liina Raudvassar Taasiseseisvunud Eestis on mõned olulised teemad mida veeretatakse aastakümneid nagu kuuma kartulit ühest käest teise. Eestikeelsele õppele üleminek oli üks neist mille rakendamise suunas astuti lõpuks ometi otsustav samm. See pole ju vene või mõne teise mitte-eesti kodukeelega laste suhtes õiglane kui nende hariduslik stardiplatvorm on eestikeelsete omast kehvem. Usundi(te)õpetuse […]
Marju Kõivupuu.
Foto: Liina Raudvassar Taasiseseisvunud Eestis on mõned olulised teemad mida veeretatakse aastakümneid nagu kuuma kartulit ühest käest teise.
Eestikeelsele õppele üleminek oli üks neist mille rakendamise suunas astuti lõpuks ometi otsustav samm.
See pole ju vene või mõne teise mitte-eesti kodukeelega laste suhtes õiglane kui nende hariduslik stardiplatvorm on eestikeelsete omast kehvem.
Usundi(te)õpetuse […].
20.–21. novembril toimub Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) täitevkomitee koosolek mis toob Eesti pealinna kokku luterlike kirikute tippjuhid 17 riigist. Tegemist on erakordse sündmusega mis suurendab Eesti rolli rahvusvahelises kirikuelus. LML mis ühendab 150 luterlikku kirikut 99 riigist üle kogu maailma on tegutsenud alates 1947. aastast. Organisatsiooni tegevus hõlmab nii teoloogilist koostööd kui ka aktiivset panustamist […]
20.
–21.
novembril toimub Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) täitevkomitee koosolek mis toob Eesti pealinna kokku luterlike kirikute tippjuhid 17 riigist.
Tegemist on erakordse sündmusega mis suurendab Eesti rolli rahvusvahelises kirikuelus.
LML mis ühendab 150 luterlikku kirikut 99 riigist üle kogu maailma on tegutsenud alates 1947.
aastast.
Organisatsiooni tegevus hõlmab nii teoloogilist koostööd kui ka aktiivset panustamist […].
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025. aastaks. Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale. Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimuliku teoloogi ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessori Kalle Kasemaa panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […]
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025.
aastaks.
Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale.
Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimuliku teoloogi ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessori Kalle Kasemaa panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur.
Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […].
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025. aastaks. Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale. Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimulik teoloog ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaal panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […]
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025.
aastaks.
Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale.
Fondi nõukogu märgib oma valikut põhjendades et vaimulik teoloog ja tõlkija Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaal panus eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur.
Sel põhjendusel valiti ta eristipendiumi saajaks […].
How many of the posts should be included in the share?
You can read more stories and summaries on: www.newsbyday.com.
How many of the posts should be included in the share?
You can read more stories and summaries on: www.newsbyday.com.